OGD London 2010 kokkuvõtted ja järelkajad

OGD Camp 2010

Londoni Ülikoolis toimunud Open Government Data Camp’ist on nüüdseks möödunud pea 1,5 kuud ning aeg on küps väikeseks kokkuvõtteks toimunust. Open Data hetkeolukorrast peetud välkkõned on nähtavad videodena, samuti saab kaeda töötubade protokolle ning järeldusi.

Novembri lõpus toimunud kahepäevasel, Open Data jaoks ülieduka aasta lõppu tähistaval konverentsil osales pea 200 Open Dataga ühel või teisel moel seotud inimest 30 riigist. Esindatud olid valitsusasutused, MTÜ-d, pangad, ajalehed, aktivistid, ülikoolid, arendajad jpt, mille tulemusel sai aimu OpenData hetkeolukorrast ning probleemidest ja võimalustest läbi kõikide osapoolte vaatevinkli — mis oli ka üks ürituse peamisi eesmärke.

Teine eesmärk — milleni saavutamiseks oli suurem osa konverentsist organiseeritud töötubadesse — oli jõuda konkreetsete tulemusteni: luua midagi käegakatsutavat, olgu selleks siis uus andmepakett CKANis, mõni aplikatsioon, manifest või manuaal. Kohalkäinuna peab tõdema, et selle teise verstapostini ei jõutud: kogunenute profiilid olid niivõrd erinevad ning enamus oli kaasa toonud oma lemmikmure, millele lahenduse leidmiseks siis töötoas põhiaur kulutati.

Töötoad:

Paljud diskussioonid jõudsid otsapidi siiski tagasi 2-3 põhiteemani, mis konverentsil kogetu baasil tunduvad olema hetkel OGD  valdkonna põhiprobleemid:

Tagasiside

Ehk kas ja kuidas mõõta Open Data reaalset mõju ühiskonnale. Ehkki OGD kui nähtus peaks olema iseenesest mõistetav nagu elekter, kerkib probleem asjaolust, et valitsusasutuste rahataskule on vaja ette näidata reaalsed numbrid, mis kasu nende andmete avaldamisest (st. lisakulutustest) on tõusnud. Selle kasu reaalne mõõtmine on aga keeruline kui mitte võimatu. Kaks kõrvujäänud ning positiivset vastukaja leidnud ettepanekut olid

  1. mõõta kasu asemel “kahju”, mida asutused andmete jagamisest on saanud ning
  2. lisada andmete väljastusetapile tagasisidevorm, kuhu andmete võtja peaks lisama e-mailiaadressi. Sellele meiliaadressile saaks hiljem saata küsitluse stiilis “mida andmetega peale hakkasid ja kuidas välja on kukkunud”.

Silma torkas, et räägiti enamasti just materjaalisest kasust: teistsugustest väärtustest nagu valitsemise läbipaistvus vaadati mööda ega tahetud arutada — ju on need jutud juba peetud.

Teise töötoa käigus aga jõuti järeldusele, et OpenDatast rääkides tuleb kindlasti vaadata kaugemale selle põhjal loodavatest rakendustest (“Apps, apps, apps! All we talk about are apps!”Antti Poikola), näha seda kui uut vahendit rahvastiku ja valitsemisorganite vahelise suhtluse elavdamiseks, seda just riigialamad > valitsejad suunal.

Surve valitsusasutustele ja kuidas OpenDatat propageerida

Suures osas eelmise punktiga kattuv, ent räägiti ka guerillataktikast — ühiskonnas piisava huvi loomisest OpenData suhtes, et tekiks valijatepoolne surve oma saadikutele — ning võimalikest sloganitest stiilis “you’re already doing it, make it easyer” ja “it’s not good for us, it’s good for you”. Kõrvu jäi ka suurepärane paralleel OpenData / raamatukogudega: ajalooliselt eksisteerisid raamatukogud juba ammu enne, kui lugemine laialtlevinud oskus oli.

Huvitaval kombel tuli esile ka vastupidine probleem Prantsusmaalt: OpenData on küll justkui olemas, ent pole arendajaid, kes sellega midagi peale hakkaks.

Tehniline pool

Et eritemaatilised töötoad toimusid samaaegselt, polnud allakirjutanul kahjuks võimalust tehnilise poolega tegelevatel töötubadel osaleda. Alul eesmärgiks seatud konkreetsete rakenduste ja koodijuppide loomiseni konverentsi käigus kahjuks ei jõutud, ent jutuks tulid küsimused kuidas Datat juba olemasolevatest allikatest kätte saada, formaatidest (osalejate ülekaalukas lemmik tundus olema CSV) ning lingitud andmetest ehk semantilisest veebist. Kõlama jäi põhitõde, et OpenData reaalne kasu ja võlu avaldub siiski alles lingitud andmete olemasolul ja kombineerimisel.

Juriidiline pool

Palju pöörati tähelepanu ka Open Data juriidilisele poolele, alates sellest, mis õigustega saab andmeid jagada, lõpetades sellega, kas samad õigused lubavad neid andmeid ka uuesti kasutada. Lühidaks kokkuvõtteks jõuti järelduseni, et mingid legaalsed piirangud peavad Open Datal siiski olema, ning nendele ja ka kasutaja võimalikele kohustustele tuleb kindlasti viidata — ka masinale arusaadavas vormis — juba andmete jagamise punkis. Paljud esiletoodud probleemid olid tekkinud olukordadest, kus Open Data aktivistid polnud liikumisse kaasanud juriidiliselt pädevaid osapooli, mistõttu oli proovitud leiutada jalgratast olukorras, kus abi oleks olnud küsimise kaugusel.

Materjalid

Järgmine üritus

Järgmine suurem rahvusvaheline OGD ettevõtmine OKCon – The Open Knowledge Conference saab toimuma Berliinis 2011 aasta juunikuus. Täpsem kuupäev ja toimumiskoht on hetkel otsustamisel — hoiame teid kursis opendata.ee kodulehel ja meilinglistis.

See postitus kuulub rubriiki aktsioonid. Salvesta lemmikutesse püsiviide. Postita kommentaar või jäta trackback-viide: Trackback-viite URL.

Üks trackback-viide

  1. Open Data Camp 2011 Varssavis, 8. Oct 2011 kell 20:36

    [...] Eelmise aasta sügisel Londonis toimunud üritus mängis opendata.ee kogukonna inspiratsiooniallikana väga olulist rolli Eestis avatud andmete temaatika käimalükkamisele. Ka seekord on meie poolt esindus Poola pealinnas üritusest osa saamas ja kajastamas. [...]

Lisa kommentaar

Sinu e-posti ei avaldata ega jagata ealeski. Kohustuslikke välju tähistab *

*
*

Sa võid kasutada järgmisi HTML silte ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>